Elva Linna Lasteaed

Elva Linna Lasteaia nelja õppehoone õuel ning põues on viimastel nädalatel olnud mitmesugust siginat-saginat, kuna linnaruumi on külastama sattunud digiteadlikud ning oskusi jagada soovivad metsloomad. Muidugi oli tegu õppehoonete digitöögruppide särasilmsete meeskondadega, kes olid pugenud lustlikesse kostüümidesse ning kandsid loovalt oma rolli lastele keskkonnahoidlikkuse ja digitehnoloogiate õpetamisel. Teadmiste jagajateks olid Murumunas Kadri Kiisla, Karin Pastarus, Triinu Rein, Merili Paas, Anneliise Raud (Terje Kalnapenkis), Õnneseenes Anu Juhanson, Katri Jürisoo, Katrin Sakk, Kristin Illus, Kadri Hunt, Sigrit Kase ning Triinu Kajak, Järvel Kadri Vahtramäe, Sirli Roots ja Kristi Heinaste, Peedul Marge Mäesalu, Piret Keerd, Kerli Väinsalu, Karin Mölder ning Varje Hurt.

Mänguhommikuteks valmistumine algas siiski mitmeid nädalaid varem. Mõte ürituseks sündis soovist kõikidele nelja õppehoone lastele pakkuda midagi mängulist, põnevat ja digioskusi arendavat. Esmalt said kokku kõikide majade digitöörühmade juhid, et paika panna ürituse eesmärgid ja edasised plaanid. Iga õppehoone digitöögrupp hoolitses selle eest, et nende poolt välja valitud digivahendi(te) jaoks saaks loodud mänguline õppetegevus. Mängude loomisel pidasime materjalide valikul oluliseks taaskasutust ja loodushoidu. Ühtse suure perena jagasime omavahel erinevaid digitehnoloogilisi ja robootilisi vahendeid ning neile loodud mänge.

Ja kätte jõudsidki kauaoodatud digimänguhommikud!

Nii Murumuna, Järve, Õnneseene kui ka Peedu õppehoonetes avati viis mängupesa, millest igaühes oli võimalik tutvuda, õppida ja teadvustada erinevaid meid ümbritsevale keskkonnale omaseid muresid ja rõõme. Nimelt vastavalt digitöörühma poolt paika seatud planeeringule, sai Jäneste või Siili juures digitaalmikroskoobi toel tutvuda meie kohalike järvede vee kvaliteediga ning jõuda selgusele, kas ja millistel tingimustel on kaladel vees hea elada.
Heli salvestavad pesulõksud andsid võimaluse kuulata erinevaid ümbruskonnas kostuvaid hääli ning anda hinnang, kas heli on looduslik või inimese poolt tekitatud. Võlu-pesulõks andis ka korralduse, mida lapsed innukalt täitma asusid – leia maas vedelevale prügile õige konteiner ning hoolitse ka edaspidi selle eest, et sinust ei jääks loodusesse jälge maha.
Rebasepesas avanes laste jaoks võimalus otsida metallidetektoritega liiva alla mattunud aardeid. Nii mõnigi varandus jäigi kadunuks, kuna innukad aardekütid aitasid otsitaval hoopiski sügavamale peituda.
Lapsed sattusid ka konnatiigi kaldale, kus sõber Konn tutvustas nii ettevalmistatud mõistatuslike mängude kui Tale-Bot’i abil konnade eluringi, neile sobivat elukeskkonda ning erinevaid konnaliike.
Värskelt virgunud mesilased kutsusid lapsi aga endaga tutvuma maastikurobotite abil, õpetades lapsi robotiga sõitma lilleõielt lilleõiele, kogudes teadmisi ning palusid ka abi, jõudmaks mesitarusse.

Mänguhommikutel oli selgelt näha, et laste silmad särasid uudishimust ning avastamisrõõmust. Kogu sündmus andis lastele rohkelt teadmisi, mida saab teha selleks, et loomadel ja inimestel oleks maailmas mugav ning tervislik elada, kuidas aidata kaasa looduse ja kodukandi korrashoiule ning miks on oluline, et iga prügi jõuaks õigesse kogumiskohta.

Aga miks just digimänguhommikud?
Läbi digimänguhommikute andsime lastele võimaluse rõõmsas ja toetavas keskkonnas kogeda, kuidas tehnoloogia saab olla heaks liitlaseks avastamises ja õppimises. Õpetajad ei valmista lapsi ette mitte ainult kooliks, vaid ka eluks. Meie eesmärgiks on kasvatada elutarku, uudishimulikke ja teadlikke inimesi. Tehnoloogia, loodushoid ja koostööoskused on osa sellest tervikust – ning kui neid käsitleda juba varases eas lõbusalt ja mänguliselt, juurduvad need loomulikult ja sügavalt.
Samuti teame hästi, et laps õpib katsetades, eksides ja uuesti proovides. Roboti programmeerimine või helide salvestamine võib alguses tunduda keeruline, aga just see ongi osa õpikogemusest. Robotite programmeerimine õpetab lapsi mõtlema järk-järgult ja loogiliselt ning seeläbi mõistma põhjus-tagajärg seoseid ning kuidas ettetulnud probleemi lahendada. Lapsed hakkavad paremini mõistma järjestust, suundi (vasakule, paremale, edasi, tagasi) ja mustrite loomist, mis on olulised matemaatikas.
Oluline on teada, et robotite programmeerimine ei ole ainult tehniline oskus – lapsed saavad tegevuse käigus üheskoos katsetada ja avastada uusi lahendusi, mis stimuleerib loovust ning arendab koostöö- ja suhtlemisoskusi. Kui robot ei tee soovitud tegevust, peavad lapsed katsetama, parandama ja proovima uuesti. See arendab lastes visadust ja kohanemisvõimet – oskusi, mis jäävad temaga kauaks ja viivad teda elus edasi. Iseseisvalt roboti juhtimine soovitud asukohta kasvatab lastes enesekindlust saada hakkama ükskõik millega.
Tehnoloogiaoskused on meie maailmas järjest olulisemad ning varajane kokkupuude erinevate digivahenditega loob soodsa pinnase eluks vajalikeks IT-oskusteks.

Suurimad tänud Elva Linna Lasteaia digitöögruppidele!

Marju Raudsepp, Kadri Kiisla
Elva Linna Lasteaia õpetajad