Elva Linna Lasteaed

Kohanemine lasteaiaga

Tutvusta lapsele juba aegsasti uut olukorda.

• Rääkige lapsele lasteaiast, uutest mängukaaslastest, toredatest tegevustest ja mängudest lasteaias.
• Rääkige lapsele, mis koht on lasteaed ning miks lapsed seal käivad. Lisaks sellele rääkige lähedaste ja tuttavate juuresolekul, kui tore see on, et teie laps hakkab käima lasteaias.
• Tutvustage talle juba eelnevalt lasteaeda (nt jalutage lapsega lasteaia läheduses, leppige kokku võimalus mõnikord mängida koos lapsega lasteaia mänguväljakul).
• Võimaldage lapsel suhelda ja mängida võimalikult palju oma eakaaslastega.

Harjutage last kodus aegsasti uue režiimiga.

• Jälgige, et lapse elukorraldus kodus oleks regulaarne ja kindla rütmiga.
• Hoolitsege selle eest, et juba lasteaeda tulles magaks laps vaid ühe korra päevas ning et lapse lõunauinak toimuks iga päev samal ajal (vahemikus 13.00–15.00).

Toeta lapse võimet iseseisvalt tegutseda.

• Laske lapsel kogeda, et ta saab mitmete asjadega ise hakkama. Seda, milleks ta on suuteline, laske tal endal teha. Sealjuures on oluline, et märkaksite ja kiidaksite lapse edusamme.

Õpetage last juba aegsasti:

• iseseisvalt (vähemalt) lusikaga sööma;
• iseseisvalt riietuma;
• iseseisvalt käsi ja nägu pesema ning kuivatama;
• potil käima;
• enda järel mänguasju ära panema.

Lasteaeda tulekul me ei eelda, et laps kõigega iseseisvalt hakkama saab.

Võõrutage lasteaeda tulevalt lapselt:

• harjumus uinuda süles;
• harjumus mängida söögi ajal või võtta mänguasjad söögilauda kaasa;
• harjumus lahkuda söögi ajal lauast ja siis uuesti tagasi tulla.

Varuge aega ja kannatust.

• Et lapse kohanemine lasteaiaga oleks rahulik ja last toetav, püüdke leida võimalus esimesel nädalal alustada paar tundi kestva harjutamisega, aega järk-järgult pikendades. Esimese nädala lõpuks on lapse jaoks suur saavutus viibida lasteaias lõunani. 
• Võimalusel jätke laps lasteaias magama alles siis, kui ta on päeva esimese poolega täiesti kohanenud.
• Planeerige lapsega harjutamise aega nii, et ei peaks ise tööle kiirustama.
• Arvestage võimalusega, et laps võib sind alguses vajada enda kõrvale.
• Last hirmutab teadmatus – rääkige lapsele võimalikult palju tema päevast lasteaias (mida ta seal tegema hakkab, nt jalutuskäigust, riietumisest, lõunaunest, mida ta teeb siis, kui lõunaunest ärkab jms). Mida täpsemalt ja sagedamini te seda teete, seda kindlamalt laps ennast tunneb.
• Rääkige lapsele ka võimalikest raskustest, näiteks kelle poole ta võib pöörduda, kui on mure (nt soovib juua või tahab WC-sse).
• Lapse päev lasteaias ei tohiks vähemalt esialgu olla väga pikk ning võimalusel planeerige lapsele üks puhkepäev töönädalas.
• Ravige laps alati täiesti terveks ja alles siis tooge ta uuesti lasteaeda – lapse organism on siis tugevam ja uutele haigustele vähem vastuvõtlikum.
• Teadke, et mida paremad on teie suhted rühma personali, teiste lastevanemate ja lastega, seda paremini kohaneb teie laps. Mainige kodus sageli rühma õpetajate ja õpetaja abi nime, korrake uute mängukaaslaste nimesid, tegevusi lasteaias jne. See aitab lapsel meenutada möödunud päeva ja annab enesekindlust.
• Pöörduge õpetajate poole küsimuste ja kohanemisega kaasnevate hirmudega. Rääkige neile oma muredest, arutlege tekkinud küsimuste üle, et ennetada võimalikku valesti mõistmist.
• Lapse juuresolekul vältige kriitilisi märkusi lasteaia või õpetajate suhtes. PS! Mitte kunagi ärge hirmutage last lasteaiaga.
• Kohanemisperioodil toetage last emotsionaalselt. Kuna te nüüd olete oma lapsega koos märksa vähem, siis seda rohkem püüdke koos olles suhelda, küsida, kuulata, kallistada ja lasta lapsel teie lähedal olla.
• Hommikune lahkumise viisi võib lapsega koos läbi arutada ja selles eelnevalt kokku leppida (ning on üsna tavaline, et esimestel kordadel ei pea laps lasteaeda jõudes kokkuleppest kinni). Suurt rolli mängib lahkumise juures lapsevanema enesekindlus ja ka optimism.

Soovitused juhuks, kui hommikune lapsest lahkumine toimub siiski raskustega.

• Öelge lapsele kindlalt ja heatahtliku tooniga, et teil on aeg minna.
• Öelge lapsele, millal (nt peale lõunasööki; siis kui magad ära ja sööd õhtusöögi ära) talle järele tulete, kuid olge täpne ja pidage oma lubadusest kinni. Sellises vanuses lapsed küll ei tunne kella, kuid ka konkreetse kellaaja ütlemine sageli rahustab last (tekitades igal juhul rohkem kindlustunnet kui teadmatus).
• Kallistage last oma tavalisel moel (nagu midagi erilist ei juhtuks).
• Ilmutage enesekindlust ka last õpetajale üle andes (sh andke õpetajale teada oma ootustest ja soovidest, kuidas tema saaks teid hommikuse lahkumise juures aidata).
• Lahkuge, kui olete hüvasti jätnud!